Eelmine teema Tagasi sisukorda
5. Leksikonid ja keelemudelite teoreetilised probleemid
Kirjandus: [8], [11]
Nagu öeldud, on arvutileksikonide mõiste arenenud teoreetilise lingvistika leksikoni- ja üldisemalt semantikakontseptsioonide mõjul. See seos tiheneb kahtlemata veelgi tulevikus, eriti näiteks leksikaalsete teadmisbaaside loomisel, kus on tarvis teoreetilises semantikas välja töötatud üldistus- ja järeldusmehhanisme.
Tutvustame seda seost teoreetilisest lingvistikast välja kasvanud freimisemantika näite varal.
Selle autori Ch. Fillmore´I väite järgi sõnade semantilised seosed leksikonis ei kulge mitte niivõrd otseselt sõnade vahel, vaid sõnade semantiliste rühmade aluseks olevate freimide kaudu.
Freim on struktuuri(skeem), mis fikseerib teatud üldise situatsiooni, tuues esile selle komponendid ja nendevahelised (rolli)seosed. Sõnad realiseerivad selliseid situatsioone otsekui erinevatest vaatepunktidest, fokuseerides selle erinevaid komponente. Töös [11] analüüsivad Ch. Fillmore ja B. T. S. Atkins inglise keele verbi (to)risk ja sellega seotud sõnu. Selles freimis on kriitilised komponendid:
Sõna risk erinevates kasutustes võivad lauses vahetult realiseeruda ainult osa neist komponentidest. Kui võtame eestikeelsed näited sõnaga riskima, siis näiteks lauses Ta teadis, et majja minnes riskis ta oma eluga on emplitsiitselt realiseeritud Protagonist (ta), Setting (majja minek), Possession (elu). Ent ka ülejäänud komponendid on täidetavad näiteks kontekstist.
Riskisituatsiooniga seostuvad näiteks sõnad julgema (fokuseerib komponendi Decision) või ähvardama (fokuseerib komponendi Bad).
Freimisemantikale põhinev leksikon võimaldab teha järeldusi ja üldistusi. Lausest Ta riskis (millegagi) järeldub nii, et ta julges teha midagi kui ka see, et teda ähvardab miski.