Kirjelduse tüüp ja tasand
1. Sõnad
1.1. Sõnade ülesmärkimiseks kasutatakse kuuldeortograafiat:
1.2. Lisaks on rühm interjektsioone ja üneeme, mille jaoks on loodud transkriptsioonis oma ortograafia.
Siin on kaks rühma nähtusi, mille probleemid osalt kattuvad. Nimelt on loodud eraldi ortograafia üneemidele ehk funktsionaalsetele häälitsustele. Teiseks aga on oluline eristada kahte üneemide ja interjektsioonde rühma, mis oma häälduselt võivad olla samasugused, kuid on funktsioonilt erinevad. Esimene on rühm, mis paikneb kõneleja teksti sees ja teine on tagasiside rühm.
Tekstisisesed üneemid:
Tagasisidesõnad ja tagasisideüneemid:
2. Liigendusüksused ehk tooni liikumine
Kõnevool jagatakse intonatsioonilisteks üksusteks, mitte grammatilisteks üksusteks. Selliseid põhiüksusi on kaks:
3. Pausid
(.) - mikropaus: 0,2 sekundit või lühem
(...) - mikropausist pikem paus
(1.2) - pausi pikkus sekundites
Pause võib märkida kahel viisil: ilma mõõtmata osutatakse vaid pauside jaotus mikropausideks ja pikemateks pausideks. Mõõtes osutatakse pauside pikkus sekundites. Mikropausi pikkuseks on 0.2 sekundit.
4. Kõne prosoodilised ja paralingvistilised omadused
4.1. Rõhk ja intonatsioonitõus
Lausungite sees tuuakse välja rõhulised sõnad. Siin on meil kasutusel kaks märki. Varem oleme kasutanud sõna allajoonimist, kuid see ei olnud kõige parem lahendus transkriptsiooni arvutianalüüsiks kohandamisel. Seetõttu on arvuti tarvis asendatud allajoonimine märgiga ` sõna või silbi ees.
- rõhulise sõna ees `kohe
- liitsõnas rõhulise sõnaosa ees `sünnipäev / sünni`päev
- võõrsõnades rõhulise silbi ees ho`tell, ekskurs`joon
-ebatavalise rõhulise silbi ees tingi`mata, näge`mist
NB! Ühes litereeringus tuleb kasutada ainult üht liiki ülakoma! txt-failides kasutame ainult `.
4.2. Kõnetempo ja hääle tugevus
>......< - (sissepoole osutavad nooled) kiirendatud lõik
<......> - (väljapoole osutavad nooled) aeglustatud lõik
*......* - muust kõnest vaiksem lõik
AHA - (suurtähed) hääle kõvendamine
Hääle muutused osutatakse ainult siis, kui kõneleja ise muudab kõne tempot või tugevust.
NB! Ei kasutata nt siis, kui
- kõne on vaiksem seetõttu, et kõneleja liikus mikrofonist liiga kaugele
- ühe osaleja kogu kõnetempo on teiste tempost kiirem või aeglasem
4.3. Köhatused
4.4. Venitused
4.5. Naer
Naer jaguneb lahtise suuga ja kinnise suuga naeruks:
Lühikesed naeruturtsatused: he, heh, mhe, mheh.
Naeru pikkus ja naeru tähendus osutatakse vajadusel kommentaariga naeru järel ((lõbus, parastav, kurb, kohmetu))
Lisaks kasutatakse järgmisi märke:
s(h)õna - (sulgudes olev h sõna sees) sõna on lausutud naerdes;
$.....$ - naerva häälega öeldud sõna või pikem lõik, kuid mitte tõeline naer.
4.6. Jäljendamine ja aktsent
NB see on toonimuutuste märk. Kui nt teksti ette lugedes kõneleja toon ei muutu, siis seda märki ei kasutata, vaid osutatakse kõne muutus kommentaariga, nt ((loeb)).
4.7. Sissehingamine
Märgitakse ära häälekas sissehingamine ja osutatakse seda, kui mingi osa tekstist on esitatud sisse hingates:
.hhh - häälekas sissehingamine (üks h-täht vastab 0,1 sekundile)
.jaa - (punkt sõna ees) sõna on lausutud sisse hingates (kui mitu sõna järjest lausutakse sisse hingates, siis panna punkt iga sõna ette: .tipa .tapa .tipa .tapa)
.nff - nuuksumine
.nhh - ninaga tõmbamine sissepoole
4.8. Väljahingamine
4.9. Kokutused ja silphaaval hääldamine
4.10. Pooleli jäänud ja kokkuhääldatud sõnad
5. Pealerääkimised ja haakumised
Tüüpiliselt vahetatakse kõnevoore sujuvalt, st üks kõneleja lõpetab ja teine alustab selle järel. Seda eraldi ei märgita. Sellest on võimalikud kahesuunalised kalded. Üks kalle on paus kõnevoorude vahel, teine kalle on selline, kus järgmise vooru kõneleja haagib oma vooru väga tihedalt eelkõneleja vooru sappa või alustab oma vooru juba enne partneri kõne lõppu. Pausid osutatakse pausimärkidega, haakimine ja pealerääkimine osutatakse järgmiselt:
[ - pealerääkimise algus
] - pealerääkimise lõpp
= - kaks iseseisvat üksust on hääldatud kokku
M: * tondid * =
T: =´kummitused e ´tegelikkuses ja ´väljamõeldisena.
Pealerääkimised tuleb märkida mõlema osaleja tekstis ning tabeldusmärkidega (mitte tühikute reaga!) enamvähem kohakuti ajada.
V: .hh ahaa et sõidad minu juurest ´läbi võtad [sel-]
H: [võt-] võtan sul selle ´massina ´ära.
A: ma tahtsin [seekord] veel natuke rohkem gram´matikat teha.
B: [mhmh]
6. Ebaselgused
Igasuguses transkriptsioonis jääb alati midagi ebaselgeks, st transkribeerija ei suuda otsustada, millega on tegu. Ebaselgused osutatakse järgmiselt:
{või} - loogeliste sulgude sees on halvasti kuuldud tekstilõik või kõneleja nimi
{-} - ebaselgeks jäänud sõna või kõneleja
{---} - pikem ebaselgeks jäänud lõik
Siin on meie transkriptsiooni erinevus klassikalisest märgistikust selles, et ebaselgeks jäänud osad on pandud loogelistesse sulgudesse, mitte ümarsulgudesse. Selle põhjuseks on arvutianalüüsi nõuded.
7. Kommentaarid
Mingid nähtused jäävad transkriptsioonis alati ilma märkideta. Põhjuseks võib olla nii see, et need on uurija seisukohast ebaolulised kui see, et neid on raske märkida eraldi märkidega. Need osutatakse kommentaaridega (kommentaar paigutatakse enamasti kommenteeritava tekstiosa järele)). Olulisemad kommentaarid on:
NB Me ei ole seni kasutanud mõningaid märke, mis Jeffersonil ja Hakulisel olemas on, näiteks:
/ järgnev sõna on öeldud ümbrusest kõrgemalt
\ järgnev sõna on öeldud ümbrusest madalamalt