1. Lüüa sisse (ilma erilist täpsust taga ajamata) kogu litereeritav tekst. Konkreetsete sõnade täpsustamine toimub kogu aeg paralleelselt sõnade erijoonte analüüsimise ja märkimisega.
Seejärel analüüsida tekst lineaarseteks osadeks:
2. Jagada tekst lausungiteks ja suhtlusüksusteks (märgid . , ?).
3. Märkida ära pausid ilma nende pikkust fikseerimata.
4. Jagada pausid mikropausideks (.) ja pikemateks pausideks (...).
5. Mõõta pauside pikkused. Kella abil tuleb leida selline koputamise kiirus, et neli koputust annaks kokku 1 sekundi ja üks koputus selliselt ca 0,2-0,3 sekundit.
| koputused: | 1 | 2 | 3 | 4 |
| pausi pikkus (sek) | 0,2 | 0,5 | 0,8 | 1,0 |
Nii kiiresti on raske pikkusi lugeda, rütm on üpris kiire. Üldiselt kiputakse hindama pause pikemateks kui nad on. Pauside mõõtmiseks tuleks teksti kuulata lausunghaaval. Kui pikkusi ei suuda määrata, siis tuleks panna pika pausi märk (...).
Edasi tuleks minna üksiksõnade analüüsimisele.
6. Märkida poolelijäänud sõnad (märk -), lihtsõnade kokkuhääldused (märk =) ja liitsõnade lahkuhääldused (lahku kirjutada).
7. Kontrollida sõnade kvaliteeti (lühendused, venitused, normingust erinevad häälikud ja vältekasutused, diftongide lihtsustumine jms).
8. Pärisnimed kirjutatakse suure tähega.
Seejärel tuleks analüüsida intonatsioonilised, pragmaatilised ja paralingvistilised nähtused.
9. Märkida ära rõhutatud sõnad või sõnaosad.
10. Märkida pealerääkimised.
11. Lisada mitmesugused paralingvistilised nähtused ja uurija kommentaarid (naer ja naerev hääl, ebaselgused jms).
12. Osutada tempomuutused (kiirendused ja aeglustused), hääletooni, hääletugevuse muutused.
Tekst ja taustainfo peavad olema eraldi failides.
Faili nimi:
Tekstil: in/ar/so_di/mo_va/te/me_number_(a/b number)_(nimetus)
näiteks
ar_di_te_106_a2
in_di_va_100_b18_teenindus
ar_di_va_12
ar argi
in institutsionaalne
so sodi (mida ei anna üheks ega teiseks liigitada)
di dialoog (sh polüloog)
mo monoloog
va vahetu
te telefon
me meedia (siia kuuluvad ka telefonikõned raadiosse)
situatsioonide nimetused:
argivestlusele ei pane midagi, v a argiintervjuu (nt lapselaps küsitleb vanaisa) – siis panna intervjuu
pood
kirik
teenindus
tanav - teeküsimine
intervjuu
koosolek
tund - koolitund
loeng
asutus – ametiasutused, formaalsem kui teenindus
opetaja – õpetaja ja lapsevanem vms
ylikool – ülikoolis toimuv, mis ei ole loeng: seminar, kaitsmine jne
aktmyyk – aktiivne müük (harjuskid)
arst
trenn – sport, tants vms
kysitlus – nt rahvaloendus, turu-uuring
rootsi – rootsi eestlased
telefonikõnedele:
info – infotelefonid
registr - registratuur
takso - taksofirmad
vale – valeühendus
paral – paralleeltelefon
Nimekiri ei ole suletud! Võib lisanduda uut tüüpi situatsioone.
Failinimedes ei tohi olla tühikuid, täpitähti, š, ž.
Sellised failinimed saad panna siis, kui litereerid varasemat lindistust, millel on number olemas või kui sulle on enne lindistamist antud numbrid, mida oma lintidele panna.
Muudel juhtudel võid failile nime panna oma äranägemise järgi, soovitavalt oma nime. Soovitav on nimeks mitte panna Litereering, Suuline kõne, Allkeeled vms.
Päise (taustainfo) failinimi: number_p/lp
p – pikk päis
lp – lühike päis
Näiteks 159_lp
158a12_p
Kasuta etteantud taustainfo põhja, sealt ei tohi midagi ära kustutada. Iga situatsiooni kohta tuleb taustainfo teha eraldi.
Kui sa ei pea fikseerima taustainfot (kursuse Eesti keele allkeeled kuulajad), siis märgi litereeringu algusesse oma nimi, lindi number ja missugune osa lindist on litereeritud.
Litereeringu algusse: lindi/lindistuse number ja paari sõnaga, millega on tegu. Nt argivestlus, toidupood, õpetaja kodukülastus, eelkooli tund.
nt
((180a2 sõprade telefonikõne))
Failidest teeme 2 varianti: doc ja txt. doc-failid on paremini loetavad, txt-failid on vajalikud automaatanalüüsiks. NB! esimese litereeringu puhul (allkeelte ja suulise kõne üliõpilased) piisab doc-failist.
Joonda tekst nii, et 1. tulpa jäävad ainult osalejate tähised (doc-failis). Parema serva joondamine pole oluline – võib tekkida suuri vahesid, mis lugemist segavad. [-> tähistab siin tabulaatorit]
V:->hallo
H:->no tere, ´mina jälle. kuule
(.)
V:->noh=
Muuda nimed, aadressid, telefoninumbrid. Nime silbistruktuur ja lause rütm peab säilima. Kui mingi osa tekstist on varem litereeritud, jälgi selles tehtud nimemuutusi.
Osalejate nimemuutused märgi ära päises punktis 2.1 ja/või 6. Nt Maarika – tekstis Moonika. Igal juhul peab olema üheselt selge, kes on kes.
Kui oled litereerimiseks saanud lindi, millelt on varem juba midagi litereeritud (paberil litereeringu), siis tuleb korrata katkendi esimest/viimast rida, et oleks selge, kas jätkub sama jutt või on litereeritud mõni muu katkend.
Reeglina üks suurtäht ja selle järel koolon. (NB! jälgi hoolega, et kooloni asemel ei tuleks kogemata punkt, muidu analüsaator ei tunne osalejatunnust ära!) Selle järel Tab (doc-failis) või tühik (txt-failis).
Osalejatunnuseks tuleks panna kas nime algustäht või mingi rolli algustäht, nt O – ostja, M – müüja, E – ema, I – isa, P – poeg, T – tütar. Telefonikõnedes H – helistaja, V – vastaja; kui osalejaid on rohkem kui 2, siis V1, V2, H1, H2. Rollitähised on sageli selgemad (paremini loetav) kui nimetähised, need kipuvad segi minema, kes on kes. Ametivestlustes pole nimed sageli olulised.
Kui on vaja panna 2 tähte (nt nimed algavad sama tähega), siis peavad olema mõlemad suurtähed, mille vahel ei ole mingeid märke ega tühikuid, nt AL, AD.
Kui pole võimalik aru saada, kes osalejatest kõneleb, märkida osaleja nii:
{-}:
{A}: - kui on võimalik oletada, kes räägib
Küsimärki ei tohi siin kasutada.
Nende märkimine on vahel keeruline.
Üldine põhimõte on see, et kes hiljem rääkimist alustab, selle tekst märgitakse järgmisele reale (allapoole).
M: jaa `jaa. mingi `akne ei ole ültse [mingi:] `eksistentsiaalne [`probleem.]
K: [jaa jaa] [vaata: vaata] neid `modelle, `need on ju (.) `suisa `puhta näoga.
KM: ema naeris=et enne peetakse noor ´sõda maha kui meie isa ükskord oma ´püssi kätte [saab.] [mhemhe]
IT: [noh]
ST: [hehe]
Ära tee nii:
H: jah, ´seitse [viis] oli ´lõpp jah
V: [mh] jah.
vaid nii:
H: jah, ´seitse [viis] oli ´lõpp jah
V: [mh]
V: jah.
Kui kaks osalejat alustavad korraga, on kaval selguse huvides paigutada pikem voor allapoole (eriti kui see ei mahu ühele reale).
V: ´Eedelvaiss,
(0.5)
H: [jah]
V: [´number] (.) mo´biil (.) kinnitamata andmetel ´viis ´null ´kaks
Võiks jälgida ka seda, et naaberpaarid oleks esitatud õiges järjekorras; enne lõpetatakse üks ära ja siis alustatakse teist.
H: jah. aitäh
V: [palun]
H: [ja=sis=ma] ma paluksin veel .hh ´Nõo ´perearsti´keskus doktor ´Metsik.
Mida teha siis, kui üks osaleja räägib pikalt (voor ei mahu litereeringus ühele reale) ja teine annab tagasisidet. Katsu see pikk voor juppideks teha pauside, komade või punktide kohalt. Alati ei saa seda teha. Pealerääkimised peaks märkima vahetult järgmisele reale, mitte pärast kogu pikka vooru. Vahel on aga otstarbekas just vastupidi talitada, kui tulemus nii selgem on (ei katkesta vooru). Seda ei saa teha, kui voor on pikem kui 2 rida. nt järgmises näites ei tunne analüsaator ära, et 3. ja 5. A rida on tegelikult üks voor. Teine variant on selles mõttes selgem.
C: ´Eestis neligend [tükki.]
B: [jaa]
A: [jaa ja] ma ei lugend ´ära, ma lugesin ´lehest, [et] neligend kaks kirjastust [oli]
{-}: [mh] [mhmh]
A: teat. (0.5) ja ´ikkagi oli ´paar tükki veel ´puudu.
C: ´Eestis neligend [tükki.]
B: [jaa]
A: [jaa ja] ma ei lugend ´ära, ma lugesin ´lehest, [et] neligend kaks kirjastust [oli] teat. (0.5) ja ´ikkagi oli ´paar tükki veel ´puudu.
{-}: [mh] [mhmh]
näide pika vooru kohta – pilt on üpris segane:
KR: tead mis se ei ole päris Iiri ´kreem=ä. (.) siia=i=ole peale ´kirjutatud,
IM: [ei=olegi=vä.]
KR: [see on] ´lihtsalt [mingisugune] jälle (.) ee mingi ´kreem, vata neid [on] mitut ´sorti,
IM: [oridzhinal.] [jah]
KR: on igast neid ´munalikööre=[ja=noh] (.) ka vä- neid välismaa ´sorte.
IM: [mhmh]
Nii ära tee:
E: ‘eesti omad=on ‘väga=ead [kreemid.]
U: on ‘küll [jah.]
Selles näites ei saa aru, mis korraga öeldakse. Mõlema osaleja vooru lõpp ei saa olla korraga öeldud, siis peaks olema peale räägitud kogu U voor.
Voorudevaheline paus paiguta eraldi reale.
H: no tere, ´mina jälle. kuule
(.)
V: noh=
Ära märgi samade loogeliste sulgude sisse kriipse ja teksti.
Ära tee nii: {- sõna},
vaid nii {-} {sõna}
Pealerääkimiste puhul:
A: {---} [{-}]
B: [mhmh]
Sõnu jms otsides on ilmnenud, et on kasulik, kui on mingid reeglid selle kohta, kuhu tühikud panna, st mis märgid võivad olla sõna küljes ja mis mitte.
Sulgude sees tühikut ei ole: [sõna] {sõna} ((sõna)) (0.5) (.) (…) {-} {---}
Pausi ja sõna vahel on tühik: (.) sõna (...)
= on ilma tühikuta. sõna=sõna, [sõna]=sõna
> < * @ # $ % £ ¤ & ees ja järel on tühik. st ei ole sõna küljes.
Märkide järjekord: seni pole ilmnenud, et see oluline oleks. Paarismärgid peaks olema sümmeetriliselt.
Tee nii: * üks {ilus lause} *
Ära tee nii: * üks {ilus lause *}
Punkt, koma, küsimärk on ilma tühikuta sõna küljes ja selle järel tulevad muud märgid.
Tee nii: @ üks lause. @
Ära tee nii: @ üks lause @.
Paus on kindlasti punkti, koma, küsimärgi järel, mitte enne!
Tee nii: üks lause. (.)
Ära tee nii: üks lause (.).
Lisaks kõigele eelnevale tuleb teha: