915

0. Tehniline info

0.1. Lindistus (audio / video): väga vana Panasonicu diktofon

Magnetofon (kassett / digitaalne)

mikrofon (sisseehitatud / eraldi)

Lindistuse pikkus: 30 min

0.2. Lindistaja: Elle Metsavaht

Litereerija nimi ja litereerimisaeg: Elle Metsavaht oktoober 1996 (5 minutit A-poole algusest), 2. litereering Maie Moosivaht mai 1998 (6.- 18. minut), kogu litereeringu kontrollis Joosep Jäätis juuni 2003.

Mitmes litereering (1, 2, 3, lõplik):

Milline osa lindist on litereeritud: A-poole algusest 18 min.

1. Situatsioon ja olukord

1.1. Aeg ja koht

-päev, kuu, aasta: 13. sept 1996 pärastlõuna

1. vahetu suhtlus

-koht (linn, maakond, vald, küla, talu): Tartu

-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne): Elle korteri elutuba

2. telefonisuhtlus

Helistaja:

-koht (linn, maakond, vald, küla, talu):

-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne):

-lauatelefon / mobiil / ei tea

Vastaja:

-koht (linn, maakond, vald, küla, talu):

-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne):

-lauatelefon / mobiil / ei tea

1.4. Osalejate asetus ruumis (istuvad / seisavad; laua, toolide jm esemete kasutamine - kirjeldada): Makk oli ümmargusel laual, mille ümber istusid enam-vähem võrdsetel kaugustel osalejad. Reimo istus veidi kaugemal.

suhtlusdistants (alla poole meetri, pool kuni poolteist, pikem):

1.6. Situatsiooni kultuuriline määratlus:

-vestluse põhitüüp (argisituatsioon / avalik situatsioon, eravestlus / ametialane vestlus):

Näiteks: ametialane vestlus argisituatsioonis – koduses sünnipäevalauas räägivad õpetajad omavahel koolitööst; eravestlus avalikus situatsioonis – töökaaslased räägivad tööruumis omavahel eraelujuttu.

-nimetus võimalikult täpselt: argivestlus, koosviibimise põhjuseks oli paari helikasseti ümberlindistamine

1.9. Situatsiooni suhe suhtlejatega

-tuntud reeglitega / võõraste reeglitega:

-mugav / ebamugav:

-esmakordne / mitmes kord (tuleks osutada nii laiemalt kui kitsamalt, nt kas inimene on enne käinud ja ostnud sama tüüpi poes ja kas ta on seda teinud täpselt samas poes): üksteisel käiakse tihti külas

-ootamatu / kavandatud / kokku lepitud:

NB! situatsiooni määratlus on mõnikord eri osalejate jaoks erinev.

1.11. Situatsioonis suhtlust häirivad või seda positiivselt mõjutavad situatsioonivälised faktorid (telefonikõne, võõra tulek, toidu toomine, kohvi pakkumine, teadmine, et tuleb lindistada jne): Keset lauda olev makk häiris mõneti suhtlust. Suhtlust häiris kohati lindistaja tegevus, kes sekkus jutusse vaid oma asja puudutavate küsimustega. Ka vali muusika segas kohati. Samuti osutus segavaks teguriks maki viletsus, sest esimesel katsel polnud midagi peale jäänud, aga spontaansemad jutud olid juba ära aetud, vestlus jätkus mõnevõrra sunnitumalt.

2. Suhtlejad, nende omadused ja omavahelised suhted

2.1. Konkreetsed suhtlejad

-nimed: Elle Metsavaht, Villu Vaarikas, Reimo Ritsikas, Sander Öökull

-suhtlejate hulk (kaks inimest / väike rühm kuni kümmekond inimest / suur rühm):

-rollid: suhtlejad: Elle Metsavaht, Villu Vaarikas, Reimo Ritsikas, Sander Öökull

juuresolijad: ei ole

-konkreetsed sotsiaalsed rollid:

2.2. Suhtlejate sotsiaalbioloogilised omadused.

Selles punktis tuleb täita iga osaleja kohta eraldi andmeblokk. NB! ka lindistaja kohta, kui ta osaleb vestluses!)

Vormistada tuleb järgmiselt:

2.2.1. suhtleja 1

-nimi (roll): Elle Metsavaht

-sugu: naine

-vanus või sünniaeg: 24-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg): üliõpilane

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: Raplamaa, viimased 6 aastat elanud Tartus

-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane): eesti filoloogia üliõpilane

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.2.2. suhtleja 2

-nimi (roll): Villu Vaarikas

-sugu: mees

-vanus või sünniaeg: 29-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg): muusikakoolist välja visatud

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: Tallinn, 10 viimast aastat elab Elvas

-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane):

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.2.3. suhtleja 3

-nimi (roll): Reimo Ritsikas

-sugu: mees

-vanus või sünniaeg: 31-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg):

-rahvus / hõim: eestlane (ema on venelane)

-kodukant / lapsepõlvekodu: Tartumaa, Nõo

-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane): iseõppinud keraamik

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc): susisev s

2.2.4. suhtleja 4

-nimi (roll): Sander Öökull

-sugu: mees

-vanus või sünniaeg: 34-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg): kutsekool (postiametnik)

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: Hiiumaa, vahepeal elas Tallinnas, viimased 8 aastat Tartus

-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane): postivedaja

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.4. Suhtlejate isiksuslikud omadused (sõbralik, agressiivne, dominantne, alluv, autoritaarne, ladna, närviline, uudishimulik, rahulik, paksunahaline, lobiseja, vaidleja, põikpea jne):

Villu: autoritaarne, domineeriv. Kõnestiil valdavalt monoloogiline, vestab lugusid või anekdoote. Dialoogi pidada raske, kuna solvub kergesti, ei kannata vasturääkimist ega teistsuguseid arvamusi.

Reimo: aeglane, vaikne, laialivalguv. Jääb tüüpiliselt mõtete väljendamisel ajahätta, sest keegi ei viitsi teda nii kaua jälgida.

2.5. Suhtlejate selle hetke omadused (väsimus, emotsionaalne seisund, kaine / purjus jne):

Villu on lindistuse alguses hõivatud muusika lindistamisega, lõpupoole peaksid 2.4. loetletud jooned välja paistma.

Reimo on purjus, ta oli äsja töötuks jäänud.

Kõiki kammitses iseäralik pärastlõunauim.

2.7. Suhtlejate omavahelised suhted üldse ja konkreetses situatsioonis

-võõras / tuttav / lähedane (kirjeldada): kõik on ammused tuttavad. Elle, Villu ja Reimo on naabrid. Elle, Villu ja Sander on kauased bridžikaaslased.

-staatussuhted (võrdne / alluv / kõrgem; - lisada, kumb on kumb):

3. Ainestik ja teema

3.1. Konkreetne teema või teemad: filmist, piiritusest, bridžist, ühisest tuttavast; Villu räägib loo ühest sünnipäevast.

3.2. Teema valimine suhtlejatele:

-vaba / ette antud (kelle poolt):

3.4. Kõneleja suhe teemasse: on saadavast infost huvitatud / ei ole saadavast infost huvitatud (nt kas reisibüroosse helistaja on tegelikult huvitatud sellest reisist, mille kohta ta infot küsib, soovib reisile minna või helistatakse ainult lindistamise eesmärgil)

3.5. Teemasündmuse seotus suhtlemisolukorraga ja ümbrusega:

-seos olukorraga puudub (jutt on varasematest sündmustest / väljamõeldud sündmustest / abstraktne jutt):

-seos olukorraga on: sündmused või asjad samas ruumis või samal ajal: vaatavad koos paberit, telekat jms ja kõnelevad seal nähtavast; sündmused toimuvad reaalajas (nt spordi otsereportaaz, blanketi täitmine):

4. Tekst ja suhtlus

4.1. Teksti ja suhtluse liik:

-dialoog / monoloog / polüloog (osutada, kui on mitu dialoogi eri suunas, üks räägib / mass kuulab, üks räägib / üks kuulab, mitu räägivad vaheldumisi):

4.2. Tekstiosa / teemaosa retooriline tüüp (jutustus, kirjeldus, loogiline arutlus, veenmine, assotsiatiivne vestlus, instruktsioon, referaat, imitatsioon, romaan, leheuudis, muu):

4.3. Teksti planeerituse aste

-varem / samal ajal: episoodi ämma tuppa ronimisest on korduvalt jutustatud.

-planeerimissügavus (teema / eesmärgid / struktuur / märksõnad / sõnavara / süntaks / intonatsioon):

4.4. Teksti fikseeritus : ei

-paberil / peas: ei

-kogu tekst / osa / mitte midagi:

4.8. Suhtluse sujuvus:

-osalejad sisseelanud / hajali:

-huvitatus suhelda: vabatahtlik / sunnitud, huvitatud / igavlev: mõnevõrra sunnitud

-lindistaja püüab lindistuse huvides suhtlust hoida:

5. Keel ja keelekasutus

5.5. Võti:

-energilisus (käsin / palun):

-toon (mäng / tõsine, irooniline, vinguv, käskiv, pehme, laiav etc):

6. Lisa

Vabas vormis ülevaade tekstis ja situatsioonis silma torganud huvitavate joonte kohta.

Palju naerdakse, räägitakse korraga.

Osalejate tähistus tekstis:

R – Reimo

V – Villu

E – Elle

S - Sander