799 b6
0. Tehniline info
0.1. Lindistus (audio / video)
Magnetofon (kassett / digitaalne)
mikrofon (sisseehitatud / eraldi)
Lindistuse pikkus: 1 min 20 sek
0.2. Lindistaja: Karl Kaheteistkümnes
Litereerija nimi ja litereerimisaeg: Jaan Juurikas mai 2002, kontrollis Kristi Kopsik jaanuar 2003
Mitmes litereering (1, 2, 3, lõplik):
Milline osa lindist on litereeritud: kogu vestlus
1. Situatsioon ja olukord
1.1. Aeg ja koht
-päev, kuu, aasta: 27. juuni 1997 kell 18.45
vahetu suhtlus
-koht (linn, maakond, vald, küla, talu):
-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne):
telefonisuhtlus
Helistaja:
-koht (linn, maakond, vald, küla, talu): Tartu
-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne):
-lauatelefon / mobiil / ei tea
Vastaja:
-koht (linn, maakond, vald, küla, talu): ei tea
-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne): ei tea
-lauatelefon / mobiil / ei tea
1.4. Osalejate asetus ruumis (istuvad / seisavad; laua, toolide jm esemete kasutamine - kirjeldada): helistaja seisab
suhtlusdistants (alla poole meetri, pool kuni poolteist, pikem):
1.6. Situatsiooni kultuuriline määratlus:
-vestluse põhitüüp (argisituatsioon (helistaja) / avalik situatsioon, eravestlus / ametialane vestlus):
Näiteks: ametialane vestlus argisituatsioonis – koduses sünnipäevalauas räägivad õpetajad omavahel koolitööst; eravestlus avalikus situatsioonis – töökaaslased räägivad tööruumis omavahel eraelujuttu.
-nimetus võimalikult täpselt: telefonikõne ehitusfirma töötajale, kes on lubanud tulla kell 18 garaaži katust vaatama, kuid pole tulnud.
1.9. Situatsiooni suhe suhtlejatega
-tuntud reeglitega / võõraste reeglitega:
-mugav / ebamugav: helistaja tuletab meelde täitmata lubadust, vastajal on selle pärast piinlik
-esmakordne / mitmes kord (tuleks osutada nii laiemalt kui kitsamalt, nt kas inimene on enne käinud ja ostnud sama tüüpi poes ja kas ta on seda teinud täpselt samas poes): osalejad on hommikul omavahel telefoni teel vestelnud
-ootamatu / kavandatud / kokku lepitud:
NB! situatsiooni määratlus on mõnikord eri osalejate jaoks erinev.
1.11. Situatsioonis suhtlust häirivad või seda positiivselt mõjutavad situatsioonivälised faktorid (telefonikõne, võõra tulek, toidu toomine, kohvi pakkumine, teadmine, et tuleb lindistada jne): ei ole
2. Suhtlejad, nende omadused ja omavahelised suhted
2.1. Konkreetsed suhtlejad
-nimed: Karl Kaheteistkümnes (klient, helistaja), ehitusfirma töötaja (vastaja)
-suhtlejate hulk (kaks inimest / väike rühm kuni kümmekond inimest / suur rühm):
-rollid: suhtlejad: Karl Kaheteistkümnes (klient), ehitusfirma töötaja
juuresolijad: Karli abikaasa on lähedal ja kuuleb juttu
-konkreetsed sotsiaalsed rollid: klient ja teenindaja
2.2. Suhtlejate sotsiaalbioloogilised omadused.
Selles punktis tuleb täita iga osaleja kohta eraldi andmeblokk. NB! ka lindistaja kohta, kui ta osaleb vestluses!)
Vormistada tuleb järgmiselt:
2.2.1. suhtleja 1
-nimi (roll): Karl Kaheteistkümnes
-sugu: mees
-vanus või sünniaeg: 29-a
-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg): keskeri
-rahvus / hõim: eestlane
-kodukant / lapsepõlvekodu: Tartu
-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane): raamatupidaja
-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc): uvulaarne r
2.2.2. suhtleja 2
-nimi (roll): ehitusfirma töötaja
-sugu: mees
-vanus või sünniaeg: umbes 25
-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg): ei tea
-rahvus / hõim: eestlane
-kodukant / lapsepõlvekodu: ei tea
-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane): tundus, et tegu on väga väikese firmaga, see mees on nii ülemus kui ehitaja
-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):
jne
2.4. Suhtlejate isiksuslikud omadused (sõbralik, agressiivne, dominantne, alluv, autoritaarne, ladna, närviline, uudishimulik, rahulik, paksunahaline, lobiseja, vaidleja, põikpea jne):
Karl - sõbralik, rahulik, paksunahaline
2.5. Suhtlejate selle hetke omadused (väsimus, emotsionaalne seisund, kaine / purjus jne): Karl on tige, et teine pole lubatud ajal tulnud, kuid varjab seda ja on viisakas. Ehitusfirma töötaja tunneb piinlikkust.
2.7. Suhtlejate omavahelised suhted üldse ja konkreetses situatsioonis
-võõras / tuttav / lähedane (kirjeldada): hommikul on telefoni teel vestelnud
-staatussuhted (võrdne / alluv / kõrgem; - lisada, kumb on kumb): klient on kõrgem
3. Ainestik ja teema
3.1. Konkreetne teema või teemad: ehitusfirma töötaja selgitus, miks ta pole lubatud ajal tulnud.
3.2. Teema valimine suhtlejatele:
-vaba / ette antud (kelle poolt): kliendi poolt
3.4. Kõneleja suhe teemasse: on saadavast infost huvitatud / ei ole saadavast infost huvitatud (nt kas reisibüroosse helistaja on tegelikult huvitatud sellest reisist, mille kohta ta infot küsib, soovib reisile minna või helistatakse ainult lindistamise eesmärgil): klient soovib lasta garaaži katust parandada
3.5. Teemasündmuse seotus suhtlemisolukorraga ja ümbrusega:
-seos olukorraga puudub (jutt on varasematest sündmustest / väljamõeldud sündmustest / abstraktne jutt):
-seos olukorraga on: sündmused või asjad samas ruumis või samal ajal: vaatavad koos paberit, telekat jms ja kõnelevad seal nähtavast; sündmused toimuvad reaalajas (nt spordi otsereportaaz, blanketi täitmine):
4. Tekst ja suhtlus
4.1. Teksti ja suhtluse liik:
-dialoog / monoloog / polüloog (osutada, kui on mitu dialoogi eri suunas, üks räägib / mass kuulab, üks räägib / üks kuulab, mitu räägivad vaheldumisi):
4.2. Tekstiosa / teemaosa retooriline tüüp (jutustus, kirjeldus, loogiline arutlus, veenmine, assotsiatiivne vestlus, instruktsioon, referaat, imitatsioon, romaan, leheuudis, muu):
4.3. Teksti planeerituse aste
-varem / samal ajal: ei ole planeeritud. Karl ei saagi õieti midagi öelda. Partnerile tuleb kõne ootamatult, ta püüab hilinemist välja vabandada.
-planeerimissügavus
(teema / eesmärgid / struktuur / märksõnad /
sõnavara / süntaks / intonatsioon):
4.4. Teksti fikseeritus : ei
-paberil / peas: ei
-kogu tekst / osa / mitte midagi:
4.8. Suhtluse sujuvus:
-osalejad sisseelanud / hajali:
-huvitatus suhelda: vabatahtlik / sunnitud, huvitatud / igavlev: situatsioon on ebamugav, ehitusfirma töötaja püüab jutu kiiresti lõpetada.
-lindistaja püüab lindistuse huvides suhtlust hoida: ei
5. Keel ja keelekasutus
5.5. Võti:
-energilisus (käsin / palun):
-toon (mäng / tõsine, irooniline, vinguv, käskiv, pehme, laiav etc):
6. Lisa
Vabas vormis ülevaade tekstis ja situatsioonis silma torganud huvitavate joonte kohta.
Osalejate tähistus tekstis:
H - helistaja, Karl
V - vastaja, ehitusfirma töötaja