888a

0. Tehniline info

0.1. Lindistus (audio / video)

Magnetofon (kassett / digitaalne)

mikrofon (sisseehitatud / eraldi)

Lindistuse pikkus: 45 min

0.2. Lindistaja: Johanna Moos

Litereerija nimi ja litereerimisaeg: Johanna Moos august 1999

Mitmes litereering (1, 2, 3, lõplik):

Milline osa lindist on litereeritud: litereering algab umbes 10 min enne A-poole lõppu. Litereeritud 5 min.

1. Situatsioon ja olukord

1.1. Aeg ja koht

-päev, kuu, aasta: 5. august 1999 kella 20 paiku

vahetu suhtlus

-koht (linn, maakond, vald, küla, talu): Saare maakond, Muhu vald, talu

-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne):

telefonisuhtlus

Helistaja:

-koht (linn, maakond, vald, küla, talu):

-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne):

-lauatelefon / mobiil / ei tea

Vastaja:

-koht (linn, maakond, vald, küla, talu):

-kodu (eramaja, korter) / ametiasutus (kontor, kauplus jne):

-lauatelefon / mobiil / ei tea

1.4. Osalejate asetus ruumis (istuvad / seisavad; laua, toolide jm esemete kasutamine - kirjeldada): suur taluköök, istutakse ümber suure ümmarguse laua ja süüakse. Mart ja Ulla istuvad diivanil, teised toolidel. Lindistuse algul on Ulla köögi teises nurgas pliidi juures ja kolistab nõudega. Umbes 15 min suhtlevad põhiliselt Johanna, Juku ja Anni; Ullalt üksikud fraasid. Mart on peaaegu vait. Siis tuleb Ulla lauda, käib veel korraks sahvris mannavahtu toomas. Lindistuse keskel istub Mart veidiks ajaks toa keskele kiiktooli ja võtab kassi sülle, seejärel käib korraks väljas. Lindistuse lõpupoole jooksevad lapsed natukeseks välja.

suhtlusdistants (alla poole meetri, pool kuni poolteist, pikem):

1.6. Situatsiooni kultuuriline määratlus:

-vestluse põhitüüp (argisituatsioon / avalik situatsioon, eravestlus / ametialane vestlus):

Näiteks: ametialane vestlus argisituatsioonis – koduses sünnipäevalauas räägivad õpetajad omavahel koolitööst; eravestlus avalikus situatsioonis – töökaaslased räägivad tööruumis omavahel eraelujuttu.

-nimetus võimalikult täpselt: õhtusöök

1.9. Situatsiooni suhe suhtlejatega

-tuntud reeglitega / võõraste reeglitega:

-mugav / ebamugav:

-esmakordne / mitmes kord (tuleks osutada nii laiemalt kui kitsamalt, nt kas inimene on enne käinud ja ostnud sama tüüpi poes ja kas ta on seda teinud täpselt samas poes):

-ootamatu / kavandatud / kokku lepitud:

NB! situatsiooni määratlus on mõnikord eri osalejate jaoks erinev.

1.11. Situatsioonis suhtlust häirivad või seda positiivselt mõjutavad situatsioonivälised faktorid (telefonikõne, võõra tulek, toidu toomine, kohvi pakkumine, teadmine, et tuleb lindistada jne): alguses on Anni tooli all koer, kes pärastpoole läheb diivani alla. Anni kardab koera. Lindistuse ajal tuleb kööki kass. Söömisest tingitud pikad pausid, täis suuga rääkimine.

2. Suhtlejad, nende omadused ja omavahelised suhted

2.1. Konkreetsed suhtlejad

-nimed: Ulla Vesi, Mart Vesi, Johanna Moos, Juku Moos, Anni Moos, Arvo Moos

-suhtlejate hulk (kaks inimest / väike rühm kuni kümmekond inimest / suur rühm):

-rollid: suhtlejad: Ulla Vesi, Mart Vesi, Johanna Moos, Juku Moos, Anni Moos, Arvo Moos

juuresolijad: ei ole

-konkreetsed sotsiaalsed rollid:

2.2. Suhtlejate sotsiaalbioloogilised omadused.

Selles punktis tuleb täita iga osaleja kohta eraldi andmeblokk. NB! ka lindistaja kohta, kui ta osaleb vestluses!)

Vormistada tuleb järgmiselt:

2.2.1. suhtleja 1

-nimi (roll): Ulla Vesi

-sugu: naine

-vanus või sünniaeg: 63-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg):

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: Muhu

-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane): varem oli tööline

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.2.2. suhtleja 2

-nimi (roll): Mart Vesi

-sugu: mees

-vanus või sünniaeg: 31-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg): keskeri

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: Muhu

-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane): invaliid

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.2.3. suhtleja 3

-nimi (roll): Johanna Moos

-sugu: naine

-vanus või sünniaeg: 33-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg):

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: sündinud Tartus, keskkooli lõpuni elanud Kohtla-Järvel, edasi Tartus

-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane):

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.2.4. suhtleja 4

-nimi (roll): Juku Moos

-sugu: mees

-vanus või sünniaeg: 31-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg):

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: Tartu

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.2.5. suhtleja 5

-nimi (roll): Anni Moos

-sugu: naine

-vanus või sünniaeg: 7-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg):

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: Tartu

-sotsiaalne staatus (tööline / talupoeg / teenindaja / intelligent / ärimees / pensionär / teenistuja / kodune / töötu / ärijuht / ametnik / keskastmejuht / kõrgema astme juht / müügiinimene / õpilane / üliõpilane):

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.2.6. suhtleja 6

-nimi (roll): Arvo Moos

-sugu: mees

-vanus või sünniaeg: 5-a

-haridus (alg / põhi / kesk / kõrg):

-rahvus / hõim: eestlane

-kodukant / lapsepõlvekodu: Tartu

-kõnet mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused (kõneanne etc):

2.4. Suhtlejate isiksuslikud omadused (sõbralik, agressiivne, dominantne, alluv, autoritaarne, ladna, närviline, uudishimulik, rahulik, paksunahaline, lobiseja, vaidleja, põikpea jne):

Ulla – dominantne, lobiseja

Mart – alluv, rahulik, pikaldane

Johanna – uudishimulik, vaikne

Juku – sõbralik, vaidleja, iseteadlik

2.5. Suhtlejate selle hetke omadused (väsimus, emotsionaalne seisund, kaine / purjus jne): ei ole midagi erilist

2.7. Suhtlejate omavahelised suhted üldse ja konkreetses situatsioonis

-võõras / tuttav / lähedane (kirjeldada) : Ulla on Juku tädi. Mart on Ulla poeg. Kohtutakse harva, kuid suhted on lähedased. Johanna on Juku abikaasa, Anni ja Arvo on nende lapsed. Juku pere on Ullal külas. Johanna ja lapsed on Ullaga kohtunud vaid paaril korral, tajutav mõningane distants.

-staatussuhted (võrdne / alluv / kõrgem; - lisada, kumb on kumb): Ulla on kõrgem, domineerib perekonnas ja ka selles situatsioonis. Johanna ja Juku on võrdsed, lapsed alluvad.

3. Ainestik ja teema

3.1. Konkreetne teema või teemad: litereeritud osas külaliste lahkumisplaanid, Ulla jutustus ühest külaskäigust.

3.2. Teema valimine suhtlejatele:

-vaba / ette antud (kelle poolt):

3.4. Kõneleja suhe teemasse: on saadavast infost huvitatud / ei ole saadavast infost huvitatud (nt kas reisibüroosse helistaja on tegelikult huvitatud sellest reisist, mille kohta ta infot küsib, soovib reisile minna või helistatakse ainult lindistamise eesmärgil)

3.5. Teemasündmuse seotus suhtlemisolukorraga ja ümbrusega:

-seos olukorraga puudub (jutt on varasematest sündmustest / väljamõeldud sündmustest / abstraktne jutt):

-seos olukorraga on: sündmused või asjad samas ruumis või samal ajal: vaatavad koos paberit, telekat jms ja kõnelevad seal nähtavast; sündmused toimuvad reaalajas (nt spordi otsereportaaz, blanketi täitmine):

4. Tekst ja suhtlus

4.1. Teksti ja suhtluse liik:

-dialoog / monoloog / polüloog (osutada, kui on mitu dialoogi eri suunas, üks räägib / mass kuulab, üks räägib / üks kuulab, mitu räägivad vaheldumisi):

4.2. Tekstiosa / teemaosa retooriline tüüp (jutustus, kirjeldus, loogiline arutlus, veenmine, assotsiatiivne vestlus, instruktsioon, referaat, imitatsioon, romaan, leheuudis, muu):

4.3. Teksti planeerituse aste

-varem / samal ajal: ei

-planeerimissügavus (teema / eesmärgid / struktuur / märksõnad / sõnavara / süntaks / intonatsioon):

4.4. Teksti fikseeritus : ei

-paberil / peas: ei

-kogu tekst / osa / mitte midagi:

4.8. Suhtluse sujuvus:

-osalejad sisseelanud / hajali: suhtlus hakkab sujuma lindistuse lõpupoole

-huvitatus suhelda: vabatahtlik / sunnitud, huvitatud / igavlev:

-lindistaja püüab lindistuse huvides suhtlust hoida: ei

5. Keel ja keelekasutus

5.5. Võti:

-energilisus (käsin / palun):

-toon (mäng / tõsine, irooniline, vinguv, käskiv, pehme, laiav etc):

6. Lisa

Vabas vormis ülevaade tekstis ja situatsioonis silma torganud huvitavate joonte kohta.

Osalejate tähistus tekstis:

U – Ulla

M – Mart

J – Juku

I - Johanna