G. Mülleri jutluste (1600-1606) verbisõnavara muutüübid

Failid

• csv-fail, milles eraldajaks |
• LibreOffice-i calc fail

Sisu

Käesolev tabel grupeerib jutluste kõik verbid järgmiselt:

1. sõnavormid on grupeeritud analoogiarühmadesse e põhivormi järgi moodustatavate vormide rühmadesse
2. sõnad on liigitatud muuttüüpidesse

Ühel real on üks sõna (ja tema vormid). Veergude sisu on järgmine:

1. sõna tänapäevasel kujul
2. tänapäevast pööramist iseloomustav tüüpsõna
3. 1600. a. sõna kui tüüpsõna, mille sarnaselt tol ajal pöörati

4. käskiva kv oleviku ainsuse 2. pööre; kindla kv. oleviku eitus (Ø)
5. kindla kv oleviku mitmuse 3. pööre (VAD)
6. da-infinitiiv (DA)
7. ma-infinitiiv (MA)
8. kindla kv. mineviku ainsuse 3. pööre (S)
9. umbisikulise tgm. mineviku kesksõna (TUD)
10. umbisikulise tgm. kindla kv. olevik (TAKSE)
11. mineviku kesksõna; kindla kv. mineviku eitus; käskiva kv. minevik (NUD)
12. käskiva kv. mitmuse 2. pööre (GE)

Iga analoogiarühma lahtris on:

• sõna tänapäevane kuju analoogiarühma esindajana
• G. Mülleri poolt kasutatud sõnavormid; igaühe ees on tema grammatiline tähendus ja järel esinemiste arv tekstikorpuses

Grammatiline tähendus on esitatud nii kategooriate komplektina kui ka vastava tänapäeva formatiiviga, nt "ImpPl1 (-KEM)". Näiteks andma GE-analoogiarühma lahter on järgmine:
and+ke: "ImpPl1 (-KEM)">andkem 1 "ImpSg3 (-KU)">andkut 4 "ImpSg3 (-KU)">antkut 4
See esitab kolme 17. saj. ortograafiliselt erinevat käskiva kõneviisi vormi, mis esinevad korpuses kokku 1+4+4=9 korda.

Allikmaterjal, s.t. sõnavormid ise, neile vastavad lemmad, grammatilist tähendust väljendavad kategooriate komplektid on pärit vana kirjakeele korpusest

Korpuses kasutatud algne täheortograafia on teisendatud järgmiselt:

• ñ --> nn
• ß --> ss
• x --> ks
• z --> s
• th --> t
• ÿ --> i
• dt --> t
• gk --> k
• ck --> k
• ch --> h
• m~ --> mm
• æ --> ä
• v¨ --> ü

Viide

---

Veebisepp   Viimati muudetud: E, 31. mai 2021 16:20 UTC.