Morfoloogilised kategooriad

Eesti keele jaoks on kasutusel erinevaid morfo-süntaktiliste kategooriate süsteeme. Põhjuseid on kaks: esiteks, sarnasus ja/või ühilduvus eeskujuks olevate kirjeldustavadega (mis omakorda võivad olla seotud muude keeltega kirjeldustavadega ning aja jooksul ka muutuda), ja teiseks, analüüsitavast materjalist e. korpusest tulenev vajadus kategooriate süsteemi kohandada (nt. lisades uusi kategooriaid või loobudes teoreetilistest eristustest, mida märgendamisel ei ole võimalik järjekindlalt järgida).

Alljärgnevas esitatakse järgmiste süsteemide omavahelised vastavused:

FS
- lähtekoht: Viks, Ülle (1992). "Väike vormisõnastik I: Sissejuhatus & grammatika." Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
- tarkvara: github.com/Filosoft/vabamorf/
- korpus: www.sketchengine.eu/ettenten-estonian-corpus/
CG
- lähtekoht: "Eesti keele grammatika II. Süntaks." Peatoim. Mati Erelt, toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (1993). dspace.ut.ee
- tarkvara: github.com/Filosoft/vabamorf + github.com/EstSyntax/EstCG
- korpus: github.com/EstSyntax/EDT
giellalt
- lähtekoht:
  - kategooriate esitusviis: github.com/giellalt/
  - verbikategooriad: Kaalep, Heiki-Jaan (2015) "Eesti verbi vormistik." Keel ja Kirjandus 1, lk. 1–15 pdf fail
  - käändsõna kategooriad: Kaalep, Heiki-Jaan (2009) "Kuidas kirjeldada lühikest sisseütlevat kasutusandmetega kooskõlas?" Keel ja Kirjandus, 6, 411 - 425 pdf fail
- tarkvara: github.com/giellalt/lang-est-x-utee
- korpus: --
GT
- lähtekoht:
  - sõnaliigid: FS
  - muud kategooriad: giellalt
- tarkvara: github.com/Filosoft/vabamorf
- korpus: www.keeleveeb.ee
UD 2.10
- lähtekoht: universaldependencies.org/guidelines.html
- tarkvara: korpusel treenitud neuromudelid Stanza, UDPipe, EstSpacy
- korpus: github.com/EstSyntax/EstUD

Alljärgnevates tabelites on vabalt varieeruvad kategooria liikmed (CG ja UD veerus) kandilistes sulgudes.

Rohkem või vähem vabalt lisatava tunnusena kasutab UD peale morfosüntaktiliste ka muid kategooriad:

Typo=Yes
Foreign=Yes
NumType= olemasolu korral võib olla antud ka arvu esitusviis (sõnana, numbritena, rooma numbritena): NumForm=[Word, Digit, Roman]
Sõnadel mitte, ega ja ei on lisaks sõnaliigile Polarity=Neg

Sõnaliigid

Sõnaliigid ja morfoloogilised/leksikaalsed tunnused on UD-s üksteisest formaalselt sõltumatud. Näiteks kui sõna on nimeüksuse osa, siis võib UD tava kohaselt tema sõnaliigiks olla algse asemel PROPN, muud tunnused jääda aga endiseks, nt. Teine võib olla PROPN NumForm=Word NumType=Ord

sõnaliik	alaliik	näide	FS, GT	CG	giellalt	UD
omadussõna	algvõrre	kallis, eht	A	A pos	A	ADJ Degree=Pos
omadussõna	keskvõrre	laiem	C	A comp	A Comp	ADJ Degree=Cmp
omadussõna	ülivõrre	pikim	U	A super	A Superl	ADJ Degree=Sup
nimisõna	üldnimi	asi	S	S Com	N	NOUN
nimisõna	pärisnimi	Edgar	H	S prop	N Prop	PROPN
määrsõna		kõrvuti	D	D	Adv	ADV
hüüdsõna		tere	I	I	Interj	INTJ
sidesõna	rinnastav	ja	J	J crd	CC	CCONJ
sidesõna	alistav	et	J	J sub	CS	SCONJ
kaassõna	eessõna	enne	K	K pre	Adp	ADP AdpType=Prep
kaassõna	tagasõna	kaudu	K	K post	Adp	ADP AdpType=Post
arvsõna	põhiarvsõna	kaks	N	N card	Num Card	NUM NumType=[Card, Frac, Range]
arvsõna	järgarvsõna	teine	O	N ord	Num Ord	ADJ NumType=Ord
asesõna	isikuline	tema	P	P pers	Pron	PRON PronType=Prs Person=[1,2,3]
asesõna	näitav	selline	P	P dem	Pron	PRON PronType=Dem
asesõna	umbmäärane	mingi	P	P indef	Pron	PRON PronType=Ind
asesõna	possessiiv	oma	P	P pos	Pron	PRON PronType=Prs Poss=Yes
asesõna	küsiv	milline	P	P inter	Pron	PRON PronType=Int
asesõna	siduv	kumb	P	P rel	Pron	PRON PronType=Rel
asesõna	enesekohane	ise	P	P refl	Pron	PRON PronType=Prs Reflex=Yes
asesõna	vastastikune	teineteise	P	P rec	Pron	PRON PronType=Rcp Reflex=Yes
asesõna	määratlev	emb-kumb	P	P det	Pron	PRON PronType=Tot
tegusõna	põhiverb	lugema	V	V main	V	VERB
tegusõna	abiverb	olema	V	V aux	V	AUX
tegusõna	modaalverb	saama	V	V mod	V	AUX
genitiivatribuut ¹	dooria	G	G	N Sg Gen		NOUN Number=Sing Case=Gen
määratleja		see	P	P [dem, indef, det, inter, rel]	Pron	DET PronType=[Dem, Ind, Tot, Int, Rel]
VVS-spetsiifiline
verbipartikkel ²		plehku	X	X	Adv	ADV
korpuste märgendamise jaoks
akronüüm		USA	Y	Y nominal	ACR	[PROPN, NOUN] Abbr=Yes
lühend		a, nn, jne, vt	Y	Y nominal	ABBR	[NOUN, ADJ, ADV, VERB] Abbr=Yes
kirjavahemärk	(osa)lause piir	,	Z	Z	CLB	PUNCT
kirjavahemärk	paarsetest vasakpoolne	(	Z	Z	PUNCT LEFT	PUNCT
kirjavahemärk	paarsetest parempoolne	)	Z	Z	PUNCT RIGHT	PUNCT
kirjavahemärk		-	Z	Z	PUNCT	PUNCT
sümbol ³		@	Y	Y nominal	N Symbol	SYM
sümbol ³		cl.ut.ee	Y	Y nominal	N Symbol	SYM Abbr=Yes
emotikon ⁴		:-)	Y, Z	Z	N Symbol	SYM
tõlgendamatu ⁵		(%¤¤(/	####	T		X
(neti)vestlus-korpuste spetsiifilised
lausepartikkel		sry, vä	B			PART
sõna osa		-sid	Q			X
emotikon ⁴		:-)	E			SYM

¹ genitiivatribuut on nimisõna laiendina esinev omastava käände vormis nimi, mis on muutunud liigi või tüübi tähistajaks ning mis kirjutatakse väikese algustähega, nt. dooria (sammas).

² Verbipartikkel on mitmesõnalise verbi koosseisu kuuluv sõna, millel VVS-is eraldi sõnaliigi tähistus puudub, nt. luuslanki (lööma)

³ Sümbol on lause struktuuri osana funktsioneeriv märk või märgijada, mille häälikuline kuju ei tulene tähemärkidest ja/või numbritest

⁴ Emotikonide märkimine on ebaühtlane ja korpuste lõikes erinev

⁵ Tõlgendamatus võib tuleneda võõrkeelest, märgijadast, arusaamatust kirjaveast vms

Kirjavahemärgid korpustes

Korpuste analüüsil tõstetakse kirjavahemärgid tavaliselt sõnadest lahku ja analüüsitakse eraldi. Tavaliselt märgendussüsteemid märkidele eraldi individuaalsed tähistusi ei omista, kuid CG eristab järgmisi:

märk	näide	tähis
ellips	...	Ell
lühike ellips	..	Els
punkt	.	Fst
koma	,	Com
koolon	:	Col
semikoolon	;	Scl
küsimärk	?	Int
hüüumärk	!	Exc
mõtte, sidekriips	--	Dsd
alustav sulg	(	Opr
lõpetav sulg	)	Cpr
jutumärk	"	Quo
alustav jutumärk	«	Oqu
lõpetav jutumärk	»	Cqu
väiksem kui	<	Grt
suurem kui	>	Sml
alustav kandiline sulg	[	Osq
lõpetav kandiline sulg	]	Csq

Käändsõna

Grammatilised kategooriad

arv \|\|\| number
GT, giellalt			FS	CG	UD
Sg	ainsus	singular	sg	sg	Number=Sing
Pl	mitmus	plural	pl	pl	Number=Plur
kääne \|\|\| case
Nom	nimetav	nominative	n	nom	Case=Nom
Gen	omastav	genitive	g	gen	Case=Gen
Par	osastav	partitive	p	part	Case=Par
Ill	sisseütlev	illative	ill	ill	Case=Ill
	suunduv (lühike sisseütlev)	additive	adt	adit	Case=Add
Ine	seesütlev	inessive	in	in	Case=Ine
Ela	seestütlev	elative	el	el	Case=Ela
All	alaleütlev	allative	all	all	Case=All
Ade	alalütlev	adessive	ade	ad	Case=Ade
Abl	alaltütlev	ablative	abl	abl	Case=Abl
Tra	saav	translative	tr	tr	Case=Tra
Trm	rajav	terminative	ter	term	Case=Ter
Ess	olev	essive	es	es	Case=Ess
Abe	ilmaütlev	abessive	ab	abes	Case=Abe
Com	kaasaütlev	comitative	kom	kom	Case=Com

Paradigma

GT, giellalt	näide	FS	CG	UD	GT, giellalt	näide	FS	CG	UD
Sg Nom	part, maja	sg n	sg nom	Number=Sing Case=Nom	Pl Nom	pardid, majad	pl n	pl nom	Number=Plur Case=Nom
Sg Gen	pardi, maja	sg g	sg gen	Number=Sing Case=Gen	Pl Gen	partide, majade	pl g	pl gen	Number=Plur Case=Gen
Sg Par	parti, maja	sg p	sg part	Number=Sing Case=Par	Pl Par	parte, maju	pl p	pl part	Number=Plur Case=Par
Sg Ill	parti, majja	adt	sg adit	Number=Sing Case=Add
Sg Ill	pardisse, majasse	sg ill	sg ill	Number=Sing Case=Ill	Pl Ill	partidesse, majadesse	pl ill	pl ill	Number=Plur Case=Ill
Sg Ine	pardis, majas	sg in	sg in	Number=Sing Case=Ine	Pl Ine	partides, majades	pl in	pl in	Number=Plur Case=Ine
Sg Ela	pardist, majast	sg el	sg el	Number=Sing Case=Ela	Pl Ela	partidest, majadest	pl el	pl el	Number=Plur Case=Ela
Sg All	pardile, majale	sg all	sg all	Number=Sing Case=All	Pl All	partidele, majadele	pl all	pl all	Number=Plur Case=All
Sg Ade	pardil, majal	sg ade	sg ad	Number=Sing Case=Ade	Pl Ade	partidel, majadel	pl ade	pl ad	Number=Plur Case=Ade
Sg Abl	pardilt, majalt	sg abl	sg abl	Number=Sing Case=Abl	Pl Abl	partidelt, majadelt	pl abl	pl abl	Number=Plur Case=Abl
Sg Tra	pardiks, majaks	sg tr	sg tr	Number=Sing Case=Tra	Pl Tra	partideks, majadeks	pl tr	pl tr	Number=Plur Case=Tra
Sg Trm	pardini, majani	sg ter	sg term	Number=Sing Case=Ter	Pl Trm	partideni, majadeni	pl ter	pl term	Number=Plur Case=Ter
Sg Ess	pardina, majana	sg es	sg es	Number=Sing Case=Ess	Pl Ess	partidena, majadena	pl es	pl es	Number=Plur Case=Ess
Sg Abe	pardita, majata	sg ab	sg abes	Number=Sing Case=Abe	Pl Abe	partideta, majadeta	pl ab	pl abes	Number=Plur Case=Abe
Sg Com	pardiga, majaga	sg kom	sg kom	Number=Sing Case=Com	Pl Com	partidega, majadega	pl kom	pl kom	Number=Plur Case=Com

Pöördsõna

Grammatilised kategooriad

UD veerus on VerbForm=Fin alati koos kategooriaga Mood=

tegumood \|\|\| voice
GT, giellalt			CG	UD
Pers	isikuline	personal	ps	Voice=Act
Impers	umbisikuline	impersonal	imps	Voice=Pass
aeg \|\|\| tense
Prs	olevik	present	pres	Tense=Pres
Prt	minevik	past (i.e. not present)	impf, past	Tense=Past
kõneviis \|\|\| mood
Ind	kindel	indicative	indic	Mood=Ind VerbForm=Fin
Cond	tingiv	conditional	cond	Mood=Cnd VerbForm=Fin
Imprt	käskiv (kasutatav ka möönvas tähenduses)	imperative / jussive	imper	Mood=Imp VerbForm=Fin
Quot	kaudne	quotative	quot	Mood=Qot VerbForm=Fin
arv \|\|\| number
Sg	ainsus	singular	sg	Number=Sing
Pl	mitmus	plural	pl	Number=Plur
isik \|\|\| person
1	1. isik	1st person	ps1	Person=1
2	2. isik	2nd person	ps2	Person=2
3	3. isik	3rd person	ps3	Person=3
kõneliik \|\|\| polarity
Aff	jaatav kõne	affirmative	af
Neg	eitav kõne	negative	neg	Polarity=Neg; Connegative=Yes
infiniitsed (nn käänduvad) verbivormid \|\|\| infinite forms
Sup	ma-tegevusnimi	supine (ma-infinitive)	sup	VerbForm=Sup
Inf	da-tegevusnimi	infinitive (da-infinitive)	inf	VerbForm=Inf
Ger	des-vorm	gerund	ger	VerbForm=Conv
Prc	kesksõna	participle	partic	VerbForm=Part

Käesolev kategooriate süsteem ei hõlma liitvorme nagu olen elanud, olin elanud, oleksin elanud, ei olnud elanud, ei olnuks elanud, olgu elatud jne.

Paradigma

Alljärgnev tabel esitab verbi täisparadigma e. kõik sõnavormina esinevate morfoloogiliste kategooriate võimalikud komplektid. (Ära ja pole vormid on lisatud selleks, et kõik võimalikud kombinatsioonid ikka esindatud oleksid.)

Numbritega on tähistatud homonüümsed paradigmaliikmed.

NB! Oleviku kesksõnad on UD süsteemi kohaselt mitte verbi paradigma osaks, vaid hoopis ADJ, kuid neil on mõned ainult verbile omased tunnused.

* tähistab kategooriate kombinatsiooni, millele vastavat sõnavormi ei GT ega giellalt süsteemis praegu (2022) automaatselt ei genereerita ega tunta ära.

GT, giellalt	näide	FS	CG	UD
Inf	elada	da	inf	VerbForm=Inf
Ger	elades	des	ger	VerbForm=Conv
Pers Sup Ill	elama	ma	sup ps ill	Voice=Act VerbForm=Sup Case=Ill
Pers Sup Ine	elamas	mas	sup ps in	Voice=Act VerbForm=Sup Case=Ine
Pers Sup Ela	elamast	mast	sup ps el	Voice=Act VerbForm=Sup Case=Ela
Pers Sup Tra	elamaks	maks	sup ps tr	Voice=Act VerbForm=Sup Case=Tra
Pers Sup Abe	elamata	mata	sup ps abes	Voice=Act VerbForm=Sup Case=Abe
Pers Prs Ind Sg1 Aff	elan	n	indic pres ps1 sg ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Sing Person=1
Pers Prs Ind Sg2 Aff	elad	d	indic pres ps2 sg ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Sing Person=2
Pers Prs Ind Sg3 Aff	elab	b	indic pres ps3 sg ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Sing Person=3
Pers Prs Ind Pl1 Aff	elame	me	indic pres ps1 pl ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Plur Person=1
Pers Prs Ind Pl2 Aff	elate	te	indic pres ps2 pl ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Plur Person=2
Pers Prs Ind Pl3 Aff	elavad	vad	indic pres ps3 pl ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Plur Person=3
Pers Prs Ind Neg	ela (1)	o	indic pres ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Connegative=Yes
Pers Prs Cond Sg1 Aff	elaksin	ksin	cond pres ps1 sg ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Sing Person=1
Pers Prs Cond Sg2 Aff	elaksid (2)	ksid	cond pres ps2 sg ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Sing Person=2
Pers Prs Cond	elaks	ks	cond pres ps[1, 2, 3] [sg, pl] ps af; cond pres ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin; Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Connegative=Yes
Pers Prs Cond Pl1 Aff	elaksime	ksime	cond pres ps1 pl ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=1
Pers Prs Cond Pl2 Aff	elaksite	ksite	cond pres ps2 pl ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=2
Pers Prs Cond Pl3 Aff	elaksid (2)	ksid	cond pres ps3 pl ps af	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=3
Pers Prs Imprt Sg2	ela (1)	o	imper pres ps2 sg ps [af, neg]	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Plur Person=2; Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Plur Person=2 Connegative=Yes
Pers Prs Imprt	elagu	gu	imper pres ps3 [sg, pl] ps [af, neg]	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin; Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Connegative=Yes
Pers Prs Imprt Pl1	elagem	gem	imper pres ps1 pl ps [af, neg]	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Plur Person=1; Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Plur Person=1 Connegative=Yes
Pers Prs Imprt Pl2	elage	ge	imper pres ps2 pl ps [af, neg]	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Plur Person=2; Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Plur Person=2 Connegative=Yes
Pers Prs Quot	elavat	vat	quot pres ps [af, neg]	Voice=Act Tense=Pres Mood=Qot VerbForm=Fin; Voice=Act Tense=Pres Mood=Qot VerbForm=Fin Connegative=Yes
Pers Prs Prc	elav	v	partic pres ps	Voice=Act Tense=Pres VerbForm=Part ADJ Degree=Pos Number=Sing Case=Nom
Pers Prt Ind Sg1 Aff	elasin	sin	indic impf ps1 sg ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Sing Person=1
Pers Prt Ind Sg2 Aff	elasid (3)	sid	indic impf ps2 sg ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Sing Person=2
Pers Prt Ind Sg3 Aff	elas	s	indic impf ps3 sg ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Sing Person=3
Pers Prt Ind Pl1 Aff	elasime	sime	indic impf ps1 pl ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Plur Person=1
Pers Prt Ind Pl2 Aff	elasite	site	indic impf ps2 pl ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Plur Person=2
Pers Prt Ind Pl3 Aff	elasid (3)	sid	indic impf ps3 pl ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Number=Plur Person=3
Pers Prt Ind Neg	elanud (4)	neg	indic impf ps neg	Voice=Act Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Connegative=Yes
Pers Prt Cond Sg1 Aff	elanuksin	nuksin	cond past ps1 sg ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Sing Person=1
Pers Prt Cond Sg2 Aff	elanuksid (5)	nuksid	cond past ps2 sg ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Sing Person=2
Pers Prt Cond	elanuks	nuks	cond past ps[1, 2, 3] [sg, pl] ps af; cond past ps neg	Voice=Act Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin; Voice=Act Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin Connegative=Yes
Pers Prt Cond Pl1 Aff	elanuksime	nuksime	cond past ps1 pl ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=1
Pers Prt Cond Pl2 Aff	elanuksite	nuksite	cond past ps2 pl ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=2
Pers Prt Cond Pl3 Aff	elanuksid (5)	nuksid	cond past ps3 pl ps af	Voice=Act Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=3
Pers Prt Imprt *	elanud (4)	--	--	--
Pers Prt Quot	elanuvat	nuvat	quot past ps [af, neg]	Voice=Act Tense=Past Mood=Qot VerbForm=Fin; Voice=Act Tense=Past Mood=Qot VerbForm=Fin Connegative=Yes
Pers Prt Prc	elanud (4)	nud	partic past ps	Voice=Act Tense=Past VerbForm=Part
Impers Sup	elatama	tama	sup imps	Voice=Pass VerbForm=Sup
Impers Prs Ind Aff	elatakse	takse	indic pres imps af	Voice=Pass Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin
Impers Prs Ind Neg	elata	ta	indic pres imps neg	Voice=Pass Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Connegative=Yes
Impers Prs Cond	elataks	taks	cond pres imps [af, neg]	Voice=Pass Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin; Voice=Pass Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Connegative=Yes
Impers Prs Imprt	elatagu	tagu	imper pres imps [af, neg]	Voice=Pass Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin; Voice=Pass Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Connegative=Yes
Impers Prs Quot	elatavat	tavat	quot pres imps [af, neg]	Voice=Pass Tense=Pres Mood=Qot VerbForm=Fin; Voice=Pass Tense=Pres Mood=Qot VerbForm=Fin Connegative=Yes
Impers Prs Prc	elatav	tav	partic pres imps	Voice=Pass Tense=Pres VerbForm=Part ADJ Degree=Pos Number=Sing Case=Nom
Impers Prt Ind Aff	elati	ti	indic impf imps af	Voice=Pass Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin
Impers Prt Ind Neg	elatud (6)	tud	indic impf imps neg	Voice=Pass Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Connegative=Yes
Impers Prt Cond	elatuks	tuks	cond past imps [af, neg]	Voice=Pass Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin; Voice=Pass Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin Connegative=Yes
Impers Prt Quot*	elatuvat	tuvat	quot past imps [af, neg]	--
Impers Prt Prc	elatud (6)	tud	partic past imps	Voice=Pass Tense=Past VerbForm=Part
abiverbide pole (=ei+ole) ja ära erandlikud üksikvormid
Pers Prs Ind Neg	pole	neg o	indic pres ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Polarity=Neg
Pers Prs Cond Sg1 Neg	poleksin	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Sing Person=1 Polarity=Neg
Pers Prs Cond Sg2 Neg	poleksid (2)	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Sing Person=2 Polarity=Neg
Pers Prs Cond Neg	poleks	neg ks	cond pres ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Polarity=Neg
Pers Prs Cond Pl1 Neg	poleksime	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=1 Polarity=Neg
Pers Prs Cond Pl2 Neg	poleksite	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=2 Polarity=Neg
Pers Prs Cond Pl3 Neg	poleksid (2)	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=3 Polarity=Neg
Pers Prs Imprt Sg2 Neg	ära	neg o	imper pres ps2 sg ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Sing Person=2 Polarity=Neg
Pers Prs Imprt Neg	ärgu	neg gu	imper pres ps3 [sg, pl] ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=[Sing, Plur] Person=3 Polarity=Neg
Pers Prs Imprt Pl1 Neg	ärgem	neg gem	imper pres ps1 pl ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Plur Person=1 Polarity=Neg
Pers Prs Imprt Pl1 Neg	ärme	neg me	imper pres ps1 pl ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Polarity=Neg
Pers Prs Imprt Pl2 Neg	ärge	neg ge	imper pres ps2 pl ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Imp VerbForm=Fin Number=Plur Person=2 Polarity=Neg
Pers Prs Quot Neg	polevat	neg vat	quot pres ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Qot VerbForm=Fin Polarity=Neg
Pers Prt Ind Neg	polnud	neg nud	indic impf ps neg	Voice=Act Tense=Past Mood=Ind VerbForm=Fin Polarity=Neg
Pers Prt Cond Sg1 Neg	polnuksin	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Sing Person=1 Polarity=Neg
Pers Prt Cond Sg2 Neg	polnuksid (5)	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Sing Person=2 Polarity=Neg
Pers Prt Cond Neg	polnuks	neg nuks	cond past ps neg	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Polarity=Neg
Pers Prt Cond Pl1 Neg	polnuksime	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=1 Polarity=Neg
Pers Prt Cond Pl2 Neg	polnuksite	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=2 Polarity=Neg
Pers Prt Cond Pl3 Neg	polnuksid (5)	--	--	Voice=Act Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Number=Plur Person=3 Polarity=Neg
Pers Prt Imprt Neg	ärnud	--	--	--
Pers Prt Quot Neg	polnuvat	--	quot past ps neg	Voice=Act Tense=Past Mood=Qot VerbForm=Fin Polarity=Neg
Impers Prs Ind Neg	polda	neg da	indic pres imps neg	Voice=Pass Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin Polarity=Yes
Impers Prs Cond Neg	poldaks	--	--	Voice=Pass Tense=Pres Mood=Cnd VerbForm=Fin Polarity=Neg
Impers Prs Imprt Neg	ärdagu	--	--	--
Impers Prs Quot Neg	poldavat	--	--	Voice=Pass Tense=Pres Mood=Qot VerbForm=Fin Polarity=Neg
Impers Prt Ind Neg	poldud	neg tud	indic impf imps neg	Voice=Pass Tense=Past VerbForm=Part Polarity=Neg
Impers Prt Cond Neg	polduks	--	--	Voice=Pass Tense=Past Mood=Cnd VerbForm=Fin Polarity=Neg
erandlikud üksikvormid
Pers Prs	kuulukse, tunnukse, näikse	NULL	af	Tense=Pres Mood=Ind VerbForm=Fin
Neg	ei	neg	neg	Polarity=Neg

Veebisepp Viimati muudetud: R, 05. mai 2023 13:29 UTC.