Tõeväärtuse andmeid (ingl. boolean) võib käsitleda täisarvude alatüübina. Tõeväärtusi True (tõene) ja False (väär) võib esitada ka kahendsüsteemi arvudena, vastavalt siis 1 ja 0.
Teistesse andmetüüpidesse kuuluvate muutujate väärtused on samuti käsitletavad tõeväärtusena: nii on näiteks lisaks nullile väär (False) ka tühi loend. Lähemalt tõeväärtuste kontrolli käsitlevas osas.
Tabel 3.2. Loogikatehted (kasvava prioriteediga)
Tehe | Seletus | Märkused |
---|---|---|
| Kui x on väär, siis y , vastasel korral x | (1) |
| Kui x on väär, siis x , vastasel korral y | (1) |
not | Kui x on väär, siis True, vastasel korral False | (2) |
Teist argumenti testitakse ainult vajaduse korral
not
on väiksema prioriteediga kui
teised (mitteloogika) operaatorid, nii on not a==b
sama mis not (a==b)
ja a == not b
annab veateate.
Loogikatehted ei olene andmetüübist, nii on võimalikud ka järgnevad näited:
>>>
"apelsin" or "banaan"...
'apelsin'>>>
"apelsin" and "banaan"...
'banaan'